Ristmõjude analüüs: kuidas koostada ristmõjude maatriks

Ingliskeelne versioon (English version)
Ristmõjude analüüs tähendab, et uuringu iga suundumust võrreldakse iga teise suundumusega, paar korraga, et selgitada välja, millised kombinatsioonid on olulised. Enamik strateegiameeskondi oskab nimetada viis või kümme jõudu, mis nende turgu muudavad. Vähesed on küsinud, mis juhtub, kui kaks neist jõududest korraga peale tulevad. Ristmõjude maatriks sunnib seda küsimust esitama iga paari kohta ning just sealt tulevad tavaliselt tulevikuuuringu projekti kõige üllatavamad leiud.
Lühidalt
- Mis see on: ruudustik, mille ridades ja veergudes on samad suundumused, sündmused või prognoosid. Igasse lahtrisse märgitakse, kas rea element muudab veeru elemendi tõenäolisemaks, vähem tõenäoliseks või ei mõjuta seda.
- Kes selle välja mõtles: Theodore J. Gordon ja Olaf Helmer 1966. aastal, kui nad kavandasid ettevõttele Kaiser Aluminum & Chemical Corporation tulevikumängu nimega Future. Gordon ja Howard Hayward avaldasid esimese arvutiversiooni ajakirjas Futures 1968. aastal.
- Milleks see on: et leida suundumuste vastastikmõjusid, mille jälgimine polnud kellegi ülesanne, ja kontrollida, kas stsenaariumide kogum on sisemiselt kooskõlas.
- Kui kaua see aega võtab: 6 × 6 ruudustikus on 30 paari ja selle jõuab täita ühe pärastlõunaga. 20 × 20 ruudustikus on 380 paari ning selleks on vaja meeskonda ja mitut kohtumist.
- Kuhu see kuulub: pärast suundumuste kogumist ja prognooside hindamist, enne stsenaariumide koostamist. See on paljude suundumuste vaste tulevikurattale (inglise keeles), mis järgib üht muutust väljapoole.

Mida ristmõjude analüüs teeb

Iga tulevikuuuringu projekt annab tulemuseks nimekirja: rahvastiku vananemine, odavamad andurid, uued regulatsioonid, oskustööjõu puudus, tarbijate muutuvad väärtused. Nimekiri on lihtne osa. Raske on see, nagu kirjutasin raamatus Future, Inc. (AMACOM, 2007), et tagajärjed saavad nähtavaks alles siis, kui kogu teave on kokku toodud ja „ülimalt seostatud“. Suundumusi jälgitakse ükshaaval, eri osakondades ja eri aruannetes. Ohud ja võimalused peituvad nende vahelistes tühimikes.
Ristmõjude analüüs on viis neid tühimikke teadlikult täita. Raamatus kirjeldasin seda tabelina, mis „sunnib iga analüüsi käigus esile kerkinud suundumust, prognoosi või metsikut kaarti võrdlema kõigi teistega“. Minu näide oli teraviljatootmise tulevik kolme suundumusega: kasvav arvutusvõimsus, teraviljatootmise globaliseerumine ja rahvastiku vananemine. Ruudustik sunnib esitama kolm küsimust. Mis juhtub, kui arvutusvõimsus kohtub ülemaailmse teraviljatootmisega? Kui see kohtub rahvastiku vananemisega? Kui ülemaailmne tootmine kohtub vananemisega?
Mõni paar ei anna midagi. Pensionärid ja Mongoolia nisu tunduvad tupikuna, kuni küsida, kas pensionärid võiksid pidada kõrgtehnoloogilisi talusid. Just selles ongi asi. Tulevik on tavaliselt veidram, kui ootame, seega tasub alustada ebatavalistest kombinatsioonidest, ja maatriks on ainus mulle teadaolev tööriist, mis tagab, et need kõik saavad läbi vaadatud.
Kust meetod pärineb
Ristmõjude analüüs sündis samas RANDi ringkonnas, kust tuli ka Delphi meetod. Delphi kogub ekspertide hinnanguid selle kohta, kas üksikud sündmused toimuvad. Selle nõrkus on, et iga sündmust käsitletakse nii, nagu see eksisteeriks omaette. Gordon küsis, kas prognoosimist ei saaks hoopis rajada sellele, kuidas tulevased sündmused üksteist mõjutavad.
Esimene vastus oli lauamäng. 1966. aastal tellis Kaiser Aluminum oma kahekümnendaks aastapäevaks tulevikuteemalise mängu ning Gordon, Helmer ja Hans Goldschmidt kujundasid Future’i. Tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud otsustati tõenäosuste ja erilise täringu abil ning iga teoks saanud areng muutis teiste šansse. 1968. aastal programmeerisid Gordon ja Hayward selle lähenemise UCLA-s ning avaldasid ajakirjas Futures artikli „Initial Experiments with the Cross Impact Matrix Method of Forecasting“. Põhimõte oli, et ühe sündmuse toimumine muudab teiste tõenäosust ja neid muutusi saab üles kirjutada, lahter lahtri haaval.
Sellest ajast on meetod hargnenud:
- Tõenäosuslik ristmõjude analüüs. Algne liin. Eksperdid hindavad iga sündmuse algtõenäosust ja seda, kui palju iga sündmus teiste tõenäosust tõstaks või langetaks, ning seejärel mängib arvuti maatriksi läbi mitu korda. Gordon kirjutas hiljem meetodi standardkirjelduse Millennium Projecti kogumikku Futures Research Methodology.
- Struktuurianalüüs. Michel Godet’ga seotud Prantsuse koolkond kasutab tõenäosuste asemel mõjude ruudustikku, et järjestada, millised muutujad süsteemi juhivad ja millised ainult reageerivad.
- Ristmõjude bilansid. Stuttgarti ülikooli teadlane Wolfgang Weimer-Jehle esitas 2006. aastal ajakirjas Technological Forecasting and Social Change kvalitatiivse versiooni. See kasutab ruudustikku, et kontrollida, millised tulemuste kombinatsioonid on sisemiselt kooskõlas, ning on seega stsenaariumide kontrollimise tööriist.
- Luureversioon. Heueri ja Phersoni õpik Structured Analytic Techniques for Intelligence Analysis, mida luureanalüütikud laialdaselt kasutavad, loeb ristmõjude maatriksi põhitehnikate hulka, mille abil mõista, kuidas probleemi muutujad üksteist mõjutavad.
Kooskõla kontrollimise kasutus väärib hetke tähelepanu. 2012. aastal rakendasid Vanessa Schweizer ja Elmar Kriegler ristmõjude bilansse samale teabele, mida IPCC heitkoguste stsenaariumide autorid olid kasutanud umbes 2000. aastal. Nad leidsid, et kivisöel põhinev majanduskasv oli tollal selgelt äratuntav võimalik tulevik, mis oli avaldatud stsenaariumides alaesindatud, ning et osa avaldatud stsenaariume ei olnud sisemiselt kooskõlas. Hoolikalt täidetud ruudustik võib tabada selle, mis andekal autorirühmal kahe silma vahele jäi.
Kuidas teha ristmõjude analüüsi samm-sammult

- Valige elemendid. Alustage suundumustest, prognoosidest ja metsikutest kaartidest, mille teie uuring esile tõi. Hoidke nimekiri nii lühike, et jõuaksite lõpuni: esimesel ringil kuus kuni kaksteist elementi. Sõnastage iga element täpselt. „Tehisintellekt“ on liiga ähmane; „2030. aastaks loeb enamikku rutiinsetest piltdiagnostika uuringutest esmalt tarkvara“ on väide, millest saab järeldusi teha.
- Koostage ruudustik. Kirjutage elemendid vasakule üksteise alla ja samas järjekorras üles kõrvuti. Varjutage diagonaal; element ei mõjuta iseennast.
- Täitke iga lahter, rida rea haaval. Esitage iga lahtri kohta üksainus küsimus: kui rea element teostub, kas veeru element muutub tõenäolisemaks, vähem tõenäoliseks või kumbki? Märkige see üles suunatud noole, alla suunatud noole või punktiga. Kui soovite peenemat eristust, kasutage skaalat −3 kuni +3. Lugege ruudustikku ainult ühes suunas: A mõju B-le on teine küsimus kui B mõju A-le.
- Kirjutage iga tugeva lahtri kohta üks lause. Nool on vaid märk; lause on leid. „Arstide ja õdede puudus paneb haiglad võtma tehisintellektil põhinevaid piltide hindamise tööriistu kasutusele kiiremini, kui nad muidu teeksid“ on väide, mille üle planeerimiskomisjon saab arutleda.
- Lugege ridu ja veerge. Noolt täis rida on liikumapanev jõud: see liigutab paljusid teisi asju. Noolt täis veerg on tundlik: paljud asjad liigutavad seda. Kaks teineteist võimendavat elementi moodustavad silmuse ning silmustes kiireneb muutus üle iga lineaarse prognoosi.
- Kontrollige tulemust STEEP-raamistikuga. Raamatus Future, Inc. soovitan pöörduda tagasi ühiskonna, tehnoloogia, majanduse, ökoloogia ja poliitika juurde ning nende abil leitu läbi sõeluda. Enamik ruudustikke on täis tehnoloogiat ja majandust. Kui ühiskondlikud ja poliitilised lahtrid on tühjad, tuleb järgmine üllatus just sealt.
- Muutke tulemused otsusteks ja jälgitavateks signaalideks. Tõmmake ring ümber vastastikmõjudele, mis muudaksid otsust, mida praegu teete. Neist saavad teie stsenaariumide selgroog ja näitajad, mida jälgite.
Praktiline näide: haiglagrupp, kelle pilk on aastal 2035
Siin on väike ruudustik, mille võiks joonistada piirkondlik haiglagrupp. Selle neli elementi on suundumused, mida planeerijad juba jälgivad: vananev patsiendaskond, arstide ja õdede puudus, tehisintellektil põhinevad diagnoosivahendid ning patsientide kaugjälgimine kodus. Nooled on analüütiku näitlikud hinnangud, mitte andmed.
Ridu lugedes tõuseb esile kolm asja. Patsientide vananemine suurendab koormust personalile ja koduhooldusele. Kuid peamine liikumapanev jõud on personalipuudus: see on ainus element, mis lükkab gruppi korraga nii tehisintellekti vahendite kui ka kaugjälgimise poole, sest mõlemad võimaldavad nappidel õdedel või arstidel hoolitseda rohkemate patsientide eest. Tehisintellekti vahendid ja kaugjälgimine võimendavad teineteist: jälgimine tekitab andmevoo, mida suures mahus suudab lugeda ainult tarkvara, ja tarkvara teeb jälgimise vaeva väärt. Ning mõlemad leevendavad puudust, mis nad esile kutsus.
Ükski neist leidudest ei ilmu suundumuste nimekirja. Ükshaaval vaadates näeb planeerija nelja eraldi projekti neljas eraldi eelarves. Ruudustik näitab üht süsteemi: personalipuudusest käivitatud silmust, mis viib ravi haiglahoonest välja patsiendi koju. Strateegiline küsimus ei ole enam „kas peaksime ostma tehisintellekti tööriista?“, vaid „kas oleme valmis juhtima haiglat, kus üha suurem osa patsientidest ei ole voodis?“
Levinud vead
- Liiga suur ruudustik. Kakskümmend elementi tähendab 380 lahtrit. Meeskonnad väsivad, hakkavad igale poole punkte panema ja ruudustik lakkab tõtt rääkimast. Jagage suur uuring rühmadeks ja ristake neid etappide kaupa.
- Üksi täitmine. Raamatus nimetasin tagajärgede väljaselgitamist „meeskonnaspordiks“. Ühe analüütiku täidetud ruudustik talletab ühe analüütiku eeldused. Viis kuni kümme eri taustaga inimest vaidlevad lahtrite üle ning need vaidlused on väärtuslikumad kui nooled.
- Korrelatsiooni ja põhjuslikkuse segamini ajamine. Lahter ütleb, et üks element muudab teise tõenäolisemaks või vähem tõenäoliseks. See ei tõesta mehhanismi. Kirjutage iga tugeva lahtri juurde lause, et arutluskäiku saaks kontrollida.
- Klišeede kirjutamine. „Konkurents tiheneb“ ei ole ristmõju. Ega ka „kõik muutub tõhusamaks“. Küsige, miks ja kui palju.
- Ruudustiku juures peatumine. Maatriks on vahend. Kui see ei muuda ühtki stsenaariumi, otsust ega jälgitavate signaalide nimekirja, läks pärastlõuna raisku.
Mida õpetab ristmõjude analüüs luureüksuse ülesehitamise kohta
Enamik organisatsioone kogub teavet eraldatud üksustes. Regulatsiooniüksus jälgib järelevalveasutusi, tehnoloogiaüksus tarnijaid ja müügiüksus kliente. Igaüks koostab korraliku aruande, kuid kellelegi ei maksta selle eest, et ta loeks neid aruandeid üksteise valguses. Ristmõjude analüüs on täpselt see töö, menetlusena kirja pandud.
Luureüksus, mis seda kasutab, võidab kolm asja. Ta leiab eri osakondade leidude vastastikmõjud üles enne konkurenti. Tal on lahter-lahtrilt ülestähendus oma eeldustest, mille juurde saab naasta, kui sündmused näitavad, et mõni neist oli vale. Ning ta saab lühikese nimekirja jälgitavatest liikumapanevatest muutujatest, mida tippjuhtkond tulevikutöölt tegelikult ootab: mitte nelikümmend suundumust, vaid need neli, mis ülejäänuid liigutavad.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on ristmõjude analüüs?
Tulevikuuuringute meetod, mis paigutab suundumused, sündmused või prognoosid ruudustikku ja hindab paarikaupa, kas iga element muudab teisi tõenäolisemaks, vähem tõenäoliseks või jätab need muutmata. Tulemus näitab, millised elemendid süsteemi juhivad ja millised kombinatsioonid väärivad strateegilist tähelepanu.
Kes mõtles välja ristmõjude analüüsi?
Theodore J. Gordon ja Olaf Helmer, kes mõlemad olid varem töötanud RAND Corporationis, töötasid selle välja 1960. aastate keskel, kui kavandasid ettevõttele Kaiser Aluminum tulevikumängu Future. Gordon ja Howard Hayward avaldasid esimese arvutiversiooni ajakirjas Futures 1968. aastal.
Mis on ristmõjude maatriks?
Meetodi keskmes olev ruudustik. Samad elemendid on ridades ja veergudes ning igasse lahtrisse märgitakse rea elemendi mõju veeru elemendile noole, märgi, punktisumma või tingliku tõenäosusena.
Mille poolest erineb see tulevikurattast?
Tulevikuratas lähtub ühest muutusest ja järgib selle tagajärgi väljapoole, ring ringi haaval. Ristmõjude analüüs lähtub paljudest muutustest ja uurib, kuidas need üksteist mõjutavad. Paljud projektid kasutavad mõlemat: ratast kõige olulisema üksiku liikumapaneva jõu jaoks ja maatriksit terviku jaoks.
Mitu elementi peaks ristmõjude maatriksis olema?
Esimesel ringil kuus kuni kaksteist. Lahtrite arv kasvab nimekirja pikkuse ruudu võrra: 12 elemendiga ruudustik nõuab juba 132 hinnangut. Suuremad uuringud saab jagada rühmadeks.
Kas ristmõjude analüüsiks on vaja tarkvara?
Ei. Kvalitatiivse ruudustiku jaoks piisab valgetahvlist või suurest paberilehest. Tarkvara tuleb kasuks tõenäosuslike versioonide puhul, mis simuleerivad tuhandeid läbimänge, või paljude muutujatega kooskõlameetodite puhul, nagu ristmõjude bilansid.
Koostöö Competitive Futuresiga
Competitive Futures viib läbi tulevikuuuringu projekte ja juhtide töötubasid, kus meeskonnad koostavad oma turgude kohta oma suundumustega ristmõjude ruudustikke. Kui teie organisatsioon jälgib paljusid suundumusi ja soovib teada, millised kombinatsioonid on olulised, võtke ettevõttega ühendust (inglise keeles).
Loe lisaks
- Tulevikuratas: kuidas kaardistada muutuste teise ja kolmanda astme mõjusid (inglise keeles)
- Stsenaariumiplaneerimine (inglise keeles)
- Süsteemikaardid strateegia jaoks (inglise keeles)
- Kuidas hinnata prognoosi (inglise keeles)
- Mõju ja tõenäosuse maatriks stsenaariumiplaneerimiseks (inglise keeles)
- STEEP-suundumuste analüüs (inglise keeles)
Allikad
- Garland, Eric. Future, Inc.: How Businesses Can Anticipate and Profit from What’s Next. New York: AMACOM, 2007. Chapter 5, “Strategic Implications.”
- Gordon, T. J., and H. Hayward. “Initial Experiments with the Cross Impact Matrix Method of Forecasting.” Futures 1, no. 2 (1968): 100–116. https://doi.org/10.1016/S0016-3287(68)80003-5
- Gordon, Theodore J. “Cross-Impact Analysis.” In Futures Research Methodology, Version 3.0, edited by Jerome C. Glenn and Theodore J. Gordon. Washington, DC: The Millennium Project, 2009. https://www.millennium-project.org/futures-research-methodology-version-3-0/
- Dayé, Christian. Experts, Social Scientists, and Techniques of Prognosis in Cold War America. Cham: Palgrave Macmillan, 2020. https://doi.org/10.1007/978-3-030-32781-1
- Weimer-Jehle, Wolfgang. “Cross-Impact Balances: A System-Theoretical Approach to Cross-Impact Analysis.” Technological Forecasting and Social Change 73, no. 4 (2006): 334–361.
- Schweizer, Vanessa J., and Elmar Kriegler. “Improving Environmental Change Research with Systematic Techniques for Qualitative Scenarios.” Environmental Research Letters 7 (2012): 044011.
- Heuer, Richards J., Jr., and Randolph H. Pherson. Structured Analytic Techniques for Intelligence Analysis. 3rd ed. Thousand Oaks, CA: CQ Press, 2020.
See lehekülg on osa Competitive Futuresi strateegilise tulevikuuuringu juhendist (inglise keeles).