Teise järgu mõju: Mis siis? Mis oleks, kui? Mis veel?

Teise järgu mõju pildil: üksainus tilk paneb lambivalgel tumeda tiigi lainetama, kõigutab kolme paberpaati ja jõuab kiviserval seisva messingist etturite reani.
Teise järgu mõju: tagajärgede tagajärjed. Tehisintellektiga loodud illustratsioon; kaardi kujundus: Competitive Futures.

Ingliskeelne versioon (English version): Second-Order Effects: So What? What If? What Else?

Teise järgu mõju on tagajärgede tagajärjed. Toimub muutus, sellest tuleneb otseselt midagi ja sellest omakorda midagi muud. Esimene samm on enamasti kõigile ilmne. Teises ja kolmandas sammus strateegia võidetakse või kaotatakse, sest vähesed vaatavad nii kaugele ja mõju saabub ikkagi.

Lühidalt

  • Mis see on: muutuse kaudsed tulemused. Esimese järgu mõju tuleneb muutusest endast. Teise ja kolmanda järgu mõju tuleneb mõjudest.
  • Miks see on oluline: esimese järgu mõju on kõik juba arvesse võtnud. Järgmistes peituvad üllatus, oht ja võimalus.
  • Kuidas seda leida: esitage igale olulisele suundumusele kolm küsimust. Mis siis? Mis oleks, kui? Mis veel?
  • Kui kaugele vaadata: strateegiliste küsimuste puhul 5–20 aastat. Lähemal muutub arutelu taktikaliseks.
  • Tööriistad: tulevikuratas (inglise keeles) ühe muutuse jaoks, ristmõjuanalüüs paljude muutuste jaoks ja STEEP filtrina.

Vana mõte pika kirjaliku traditsiooniga

Eric Garlandi raamatu Future, Inc. (AMACOM, 2007) kaas.
Future, Inc. (AMACOM, 2007)

Tähelepanek, et tegudel on peale kavandatud mõju ka muid tagajärgi, ei ole uus. 1850. aastal ehitas prantsuse majandusteadlane Frédéric Bastiat oma essee See, mida nähakse, ja see, mida ei nähta üles erinevusele poliitika kohe nähtava mõju ja hilisemate mõjude vahel, mida ei nähta ja mida tuleb ette näha.

  1. aastal andis sotsioloog Robert K. Merton probleemile tänapäevase kuju kirjutises „The Unanticipated Consequences of Purposive Social Action“. Ta selgitas, miks inimesed ei näe ette oma teadlike tegude tulemusi: teadmiste piirid, arutlusvead, nii pakiline vahetu huvi, et see tõrjub välja pikaajalise vaate, väärtused, mis välistavad teatud kaalutlused, ning ennustused, mis muudavad olukorda, mida nad kirjeldavad.

Futuroloogid tegid sellest tähelepanekust töömeetodi. 1971. aastal töötas Jerome Glenn välja tulevikuratta, mis paneb muutuse lehe keskele ja joonistab selle tagajärjed ringidena väljapoole. Raamatus Future, Inc. (AMACOM, 2007) kirjeldasin aluseks olevat mõtet nii: „Kuna maailm on ülimalt seotud, ei muuda miski ainult üht eluvaldkonda; mõju levib lainetena. Paljud kaaluvad muutuse esimest taset, kuid ei vaata sügavamale.“

Kolm küsimust

Raamatu Future, Inc. 5. peatükk algab kolme küsimusega: „Mis siis? Mis oleks, kui? Mis veel?“ Neis on kogu distsipliin paari sõnaga.

  • Mis siis? Teil on suundumus ja seda toetavad andmed. Mis muutub teie klientide, kulude, konkurentide või õigusliku olukorra jaoks?
  • Mis oleks, kui? Mis oleks, kui suundumus kiireneb, takerdub või ühineb mõne teisega? Mis oleks, kui sellele langeb ebatõenäoline, kuid suure mõjuga sündmus?
  • Mis veel? Mis veel muutub esimese muutuse tõttu? Seejärel esitage vastusele sama küsimus uuesti.

Just kolmas küsimus toob esile teise ja kolmanda järgu mõju. Iga kord, kui vastate, käsitlege vastust uue lähtepunktina ja küsige uuesti.

Raamat lisab viis kontrolli igale tulevikupildile:

  1. Kas see viitab uutele konkurentidele, kes võiksid meilt äri ära võtta?
  2. Kas kliendid on samad? Kas neid on rohkem või vähem?
  3. Kas see viitab uuele regulatsioonile või avalikule poliitikale, mida peaksime püüdma mõjutada?
  4. Kuidas see mõjutab nii arengu- kui ka tööstusriike?
  5. Kas meid ootavad uued õiguslikud kohustused?

Kolm „järeldust“, mis ei ole järeldused

Enamik esitlusi mõne haru „tulevikust“ ei jõua kunagi teise järguni, sest need peatuvad järeldustel, mis kõlavad läbinägelikult, kuid ei ole seda. Raamatus nimetasin neist kolme.

1. „Homme on konkurentsi rohkem kui kunagi varem.“ Konkurents on alati olnud. Öelda, et see jääb ka edaspidi, ei ütle planeerijale midagi. Konkurents muutub järelduseks, kui selle struktuur muutub. Raamatu 2007. aasta näited: kui professionaalse salvestuse saab teha 1000-dollarise varustusega 100 000 dollari väärtuses stuudiotundide asemel või kui terasetööstusse sisenemine maksab 300 miljoni asemel 300 000 dollarit, muutub konkurentide arv suurusjärkude võrra. Kasulik küsimus on, miks see teravamaks muutub.

2. „Tulevikus oleme tõhusamad.“ Iga majanduslik muutus ajaloos on tõhusust taga ajanud. Väide, et homne on nagu tänane, ainult kiirem, tuleneb sellest, mida raamat nimetas „mõistuseks, mis ei suuda tulevikku haarata“. Tõhusus muutub järelduseks, kui see teeb hüppe. Kui ravimi arendusaeg langeb 15 aastalt 5 aastale, on strateegidel millega töötada.

3. „See uus seade tõestab, et tulevik on juba käes.“ Raamatus ütlesin selle otse välja: „Tulevik ei ole praegu. Praegu on praegu.“ Esineja, kes esitleb tänast toodet „tulevikuna“, on lakanud ette kujutamast, mida järgmised kümme aastat tehnoloogiat samale harule teevad.

Kõik kolm kukuvad läbi samal testil. Igaüks kirjeldab oleviku esimese järgu jätkumist. Ükski ei küsi, mis veel muutub.

Kui kaugele vaadata

Teise järgu mõju avaldumine võtab aega ja seepärast on ajahorisont oluline. Raamatu reegel on, et tulevikuuuring peab hõlmama 5–20 aastat. Alla viie aasta kandub arutelu taktikasse: selle aasta eelarvesse, järgmise aasta tooteturule toomisse. Seda tööd on vaja, kuid see ei ole strateegia. Strateegiline küsimus väärib nii kaugel asuvat horisonti, et tänased piirangud lõdvenevad ja kõrgema järgu mõjul on ruumi ilmneda.

Praktiline näide: nõuetele vastavuse kulud ja riskide vältimine

See on ahel, mille on dokumenteerinud asutus, kust see algab. 2023. aasta aprillis avaldas Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium oma De-risking Strategy, uuringu, mida kongress oli nõudnud 2020. aasta Anti-Money Laundering Actis.

  • Tõukejõud. Pangad peavad hindama ja juhtima oma klientide rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. Kõrgema riskiga klientide puhul läheb see raha maksma.
  • Esimese järgu mõju. Pangad kulutavad nende klientide nõuetele vastavusele rohkem. See on soovitud tulemus.
  • Teise järgu mõju. Mõned pangad lõpetavad tervete kliendikategooriate teenindamise, sest pärast nõuetele vastavuse kulude arvessevõtmist ei ole need suhted enam kasumlikud. Rahandusministeerium nimetab seda riskide vältimiseks (de-risking): ärisuhete „valimatu lõpetamine või piiramine“ laiade kliendikategooriatega. Ministeerium järeldas, et peamine tegur oli kasumlikkus. Kõige rohkem said kannatada väikesed ja keskmise suurusega rahaülekandeettevõtted, kõrge riskiga riikides tegutsevad mittetulundusühingud ning väikese korrespondentmahuga välispangad.
  • Kolmanda järgu mõju. Finantstegevus lahkub reguleeritud süsteemist. Rahandusministeerium tõdes, et riskide vältimine tõukab tegevust reguleeritud kanalitest välja, takistab rahaülekandeid kodumaale ning raskendab humanitaarabi ja katastroofiabi edastamist. Ministeerium kirjeldas seda nihet võimaliku riskina riigi julgeolekule.

Raamistik, mis loodi selleks, et raha oleks lihtsam näha, tekitas kolmandas sammus raha, mida on raskem näha. Keegi seda ei tahtnud. Rahandusministeerium märkas seda, tehes seda, mida see lehekülg kirjeldab: järgis oma reeglit väljapoole ja küsis, mis veel muutub.

Ettevõtte jaoks loetakse sama ahelat küsimuste reana. Kui kasutame panku, maksame või annetame mõne neist kolmest kategooriast kaudu, millised meie suhted võivad katkeda? Kes võtab üle äri, millest reguleeritud pangad loobuvad? Mida teeks järelevalveasutus järgmiseks?

Kuidas teise järgu mõju samm-sammult jälgida

  1. Valige üks tõukejõud ja sõnastage see täpselt. Suundumus, prognoos, uus reegel või metsik kaart. Ähmased tõukejõud annavad ähmased ahelad.
  2. Loetlege esimese järgu mõjud. Küsige „mis siis?“ klientide, kulude, konkurentide ja õiguse kohta. Neid mõjusid näevad ka teie konkurendid.
  3. Küsige iga esimese järgu mõju kohta „mis veel?“. Kirjutage üles teise järgu mõjud. Arvestage, et nimekiri pikeneb.
  4. Korrake veel üks kord. Kolmanda järgu mõjud on ebakindlamad ja väärtuslikumad. Märkige need, mis ruumi üllatavad.
  5. Laske tulemused läbi STEEPi. Kontrollige iga ringi mõjude osas ühiskonnale, tehnoloogiale, majandusele, ökoloogiale ja poliitikale. Enamik meeskondi avastab, et kirjutasid üles ainult tehnoloogia ja majanduse.
  6. Küsige „mis oleks, kui?“. Muutke üht eeldust või lisage metsik kaart ja vaadake, millised ahelad katkevad.
  7. Järjestage leitu. Raamatu reegel: „Järeldused, mille pärast peate muretsema, on need, mis on nii suured, et õige muutuse elluviimine teie ettevõttes võtab aega.“ Need lähevad juhtkonnale. Ülejäänu läheb jälgimisnimekirja.

Tehke seda koos teistega. Nagu kirjutasin raamatus: „Järeldused on tõepoolest meeskonnasport.“ Viie- kuni kümneliikmeline erineva taustaga rühm näeb ahelaid, mida ükski analüütik üksi ei näeks.

Levinud vead

  • Esimese järgu juures peatumine. Esimese järgu mõju on pressiteates.
  • Kulunud fraasi pidamine järelduseks. Vt kolm juhtumit eespool.
  • Ainult tehnoloogia jälgimine. Uued tehnoloogiad muudavad inimeste käitumist ja muutunud inimesed otsivad uusi tehnoloogiaid. Jätke sotsiaalne pool välja ja ahel kaldub teises sammus kõrvale.
  • Ahela käsitlemine ennustusena. Kolmanda järgu mõju on võimalus, mida jälgida, ja sellele lisatakse üks lause põhjendust, et seda saaks hiljem kontrollida.
  • Endale sobivate mõjude otsimine. Ohud ja võimalused tulevad samast harjutusest. Kui leidsite ainult üht liiki, vaadake uuesti.

Mida teise järgu mõju õpetab luurefunktsiooni ülesehitamise kohta

Luureraport, mis peatub esimese järgu mõju juures, on uudiste kokkuvõte. Lugeja oleks selle saanud ajalehest. Juhtkond maksab luurefunktsioonile kahe järgmise sammu eest: mida see sündmus käivitab ja mida see omakorda käivitab.

Seda võimekust ehitavad kolm harjumust. Nõudke igas tootes järelduste osa, mis on üles ehitatud küsimustena „mis siis, mis oleks, kui, mis veel“. Pange ahelad kirja koos iga lüli põhjendusega, et meeskond saaks hiljem vaadata, millised lülid pidasid. Ning määrake analüüsile inimesed rohkem kui ühelt erialalt, sest jurist, insener ja sotsioloog pikendavad ahelat igaüks eri suunas.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on teise järgu mõju?

Tagajärje tagajärg. Muutus tekitab otsese esimese järgu mõju ja see mõju tekitab omakorda edasisi tulemusi. Need hilisemad tulemused on teise järgu mõju.

Mis on teise järgu mõju näide?

Odavad transistorid tegid lauaarvuti võimalikuks. See on esimene järk. Juhid hakkasid ise oma kirju trükkima. See on teine järk. Masinakirjabürood kadusid, mis muutis kontoritöökohti, mis olid naistele avatud. See on kolmas järk. Näide pärineb raamatust Future, Inc.

Mis vahe on teise järgu mõjul ja soovimatutel tagajärgedel?

Need kattuvad osaliselt. Teise järgu mõju määrab selle koht ahelas. Soovimatu tagajärje määrab see, kas keegi soovis selle toimumist. Paljud teise järgu mõjud on soovimatud ning mõned nähakse ette ja võetakse plaanidesse.

Mis on teise järgu mõtlemine?

Harjumus küsida enne tegutsemist „ja mis siis edasi?“. Investorid, strateegid ja sõjalised planeerijad kasutavad seda mõistet analüüsi kohta, mis ulatub otsuse vahetust tulemusest kaugemale, reaktsioonideni, mille see vallandab.

Mitut järku mõjusid peaksin jälgima?

Enamiku töö jaoks on kolm praktiline piir. Kolmandast järgust edasi toetub arutluskäik liiga paljudele eeldustele, et otsust suunata, kuigi see võib endiselt vihjata, mida jälgida.

Millised tööriistad aitavad teise järgu mõjuga?

Tulevikuratas ühe muutuse jaoks, ristmõjuanalüüs paljude muutuste vastastikmõju jaoks ja STEEP kontrollnimekirjana, et sotsiaalsed ja poliitilised mõjud kahe silma vahele ei jääks.

Tehke koostööd Competitive Futuresiga

Competitive Futures korraldab järelduste töötubasid ja ettenägemisprojekte, kus juhtkonnad jälgivad kõrgema järgu mõjusid muutustele, millega nende enda turud silmitsi seisavad. Projekti arutamiseks võtke ettevõttega ühendust (inglise keeles).

Seotud lugemist

Allikad

  • Garland, Eric. Future, Inc.: How Businesses Can Anticipate and Profit from What’s Next. New York: AMACOM, 2007. Chapter 5, “Strategic Implications.”
  • Merton, Robert K. “The Unanticipated Consequences of Purposive Social Action.” American Sociological Review 1, no. 6 (1936): 894–904. https://doi.org/10.2307/2084615
  • Bastiat, Frédéric. “Ce qu’on voit et ce qu’on ne voit pas” (“That Which Is Seen, and That Which Is Not Seen”). Paris, 1850.
  • Glenn, Jerome C. “The Futures Wheel.” In Futures Research Methodology, Version 3.0, edited by Jerome C. Glenn and Theodore J. Gordon. Washington, DC: The Millennium Project, 2009.
  • U.S. Department of the Treasury. The Department of the Treasury’s De-risking Strategy. April 2023. Announcement: https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy1438. Fact sheet: https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy1439